Seiklusporr-i hooaja lõpetus.

Neljapäeval korraldas Helle hooaja lõpetamise sõpruskubile Seiklusporr.
Kohale olid jõudnud klubi põhikooseisu esindajad, kui ka külalised.
Ja alustuseks, vastavalt põhikirjale oli orienteerumine. Tegemist siis kontrollküsimustega Tartu linnast. Küsimused küll lihtsad ja arusaadavad, kuid ikkagi tuli neid kohapeal kontrollimas käia.
Näiteks: Mis on Tiina telefoni kolm viimast numbrit?
Või: Mitu jalga on valgustil?
Seega linnapeale minnes tegin väikese plaani, mis järjekorras punktid läbida ja läkski sörgiks.
Rajal kohtasin Andreast, Kadrit, Priitu ja Nelet. Andreas ja Kadri jalutasid eest ära, Priit jooksis vastu ja Nele õppis liikluseeskirja. Kui kõik üheksa punkti olid läbitud, jõudsin tagasi peakorterisse ja selgus, et hilja. Tegijad olid kätte saanud lisaülessande. Tegemist oli valikvastustega testiga ja Sudokuga, mis pidi andma võtme lõpplahenduseks.
Võitjaks tõusis Aigar, kes Sudokut lahendamata mõtles esimesena välja lahendussõna - TUBLI TÖÖ!
Peale võitluse ametlikku lõppu toimus ka arutelu Seiklusporri edaspidistest tegemistest.
Otsustati:
1. võita Eesti talvine superkarikas ICEBUG.
2. täiendada varustust läbi isiklike tutvuste.
3. suurendada korraldavatel üritustel seikuslikke ja mõtteülessannete osakaalu.
4. Saavutada aastal 2009 täielik maailmarahu ja lõpetada ülemaailmne majanduskriis Eestis.

Kõik kes loevad võivad seda loetelu pikendada.
Kui kunagi Hellelt materjalid saan, lisan ka pildid.

Kaks seiklust Valgamaal.

No nii. 30.11 treening Pühajärvel ja 13.12 Arulas.
Pühajärve treeningu korraldasid Andreas ja Kadri. Kohale sai Kaidoga ja esimeseks asjaks oli lume loopimine. Ikka selleks, et autod parkida saaksid. Aga siis läks juba riiete vahetamisega kiireks ja kui võiskondade moodustamine lahti läks, sattusin Kristjan K-ga paari.
Ja kuna ma olen korduvalt väljendanud, et mul vahet ei ole, kes mind metsast välja toob, sobis see ka hästi.
Kui esimesele lisaülessandele start anti, selgus et suusatamiseks mõeldud pütilaudu oli enne mind kasutanud pisijalaline ja kinnitusi ei õnnestunudki mul kinni saada. Ukerdasin raja niisama läbi, et suusad lopa jalaotsas. Sama soovituse andsin ka Kristjanile, kes ka Kaidoga rinda hakkas pistma. Kuna Kaido kinnitas suusad korralikult jalga, siis rajal tuiskas ta Kristjanist mööda, aga lõpus kulus aega suuskade jalast saamiseks kauem ja kaarti saime enne Kaidot/Elerit.
Edasine kulges siis selliselt, et Kristjan luges kaarti ja kihutas ees, mina üritasin sabas püsida.
Kordamata jätsin ainult Kristjani kukkumise ,Pühajärve poole laskumisel, lumelopas. Ja füüsiline kustumine toimus ka peale kaht esimest tundi. Täpsed tulemused http://medisoftat.blogspot.com/
Ja 13.12.
Priit oli rajameister. Plaanis jooksu, plaanis suuska ja õnge ma läksingi.
Nimelt olid suusad kaasas ja võistkonna moodustasime Aigariga. Kuna aga algse juhendamise käigus ei saanud ma aru, mida kui palju tuleb, siis panin suusasaapad kohe jalga ja tossud jätsin maha. Et noh, lastakse suusarajani joosta ja siis suuskama. Tegelikkus nägi aga natuke teistmoodi välja ja suusatamisega sai tegelema hakata alles peale jooksuliblikaid.
Mis siis tehtud sai. Esimene asi, leida punkt metsas oli lihtne: tuli liikuda ees vilkuvate tulede järgi. Suusakatsed teepeal olid muidugi täiesti viljatud. Esimeses punktis olid Priit ja Hr. Minn. Andsid kätte ülejäänud kaardid. Ja Muidugi otsustas Aigar, et kaardilugemine on minu rida. See otsus oli vale otsus! Esiteks lendas vastu taevast minu põhimõte, et teised mu metsast välja veaksid. Ja Kaardist arusaamine ei tulnud ka koheselt. Nimelt alustasime(alustasin) esimest ettenähtud liblikat valest otsast. Ja liblika asemel mängisime golfi 31-37-36-37-31. Ja muidugi selgus ka, et suusasaapad ei ole disainitud metsajooksuks. Teise liblikatiiva läbimisel libisesin ja kukkusin randmele päris korralikult. Aigar oma toetava käega aitas mu muidugi püsti aga edasine liikumine oli juba tunduvalt ettevaatlikum. Kõige parem oli aga kolmas- kiire liblikas. liblika esimese punkti võtmiseks kulus aega 3.15 edasi aga toimus täielik anomaalia. ülejäänud liblikaosa läbimiseks kulus 27 minutit ja 48 sekundit. Kaitseväe haiged kutsealused oleksid selle osa roomates ka kiiremini läbinud.
Jooksukaardi lõpuks oli juba aega kulunud 2,5 h ja jalad suusasaabastes juba tulitasid. Edasine oli suusamatk ja viimased kaks punkti jalgsimatk.
Ja kuigi oli ka kaasa võetud ratas, siis rattarajale mina enam ei startinud.
Aga muidu täitsa tore.

Novembrikuu esimene pool.

Novembrikuu esimesest poolest on kaks olulist sündmust.


Esiteks kasutasin ära Hansapanga Tervisejooksu loosiauhinna ja osalesin Tallinas koolitusel- Mõjuv esinemine. Kolm päeva oma igapäevasest rutiinist välja oli päris kosutav.




Ja teiseks korraldas Kristjan Trossman Taikses selle hooaja esimese Seiklusporri&Medisofti ühistreeningu. Täpsem kokkuvõte ja tulemused on avaldatud Kaido poolt medisoftat.blogspot.com

Enda muljed siis aga järgmised:

Hommikune minek oli juba muudatustega. Oodatud Kristjani auto asemel sõitis tööjuures väravast sisse Martti VW bussiga. Ega midagi, ongi rohkem ruumi. Ratas bussi ja lennuga Aigarile järele. Ja oligi hetk hiljém väljasõiduks kõik valmis. Muidugi vajus tagumine bussirida koheselt ka magama( fotod minu käest eraldi hinnaga saadaval). Ja kuna ma täpselt ei mäletanud, mismoodi käis Taiksele lähenemine Viljandi maanteelt, siis juhtisin Martti Paide-Türi kaudu. Kõik oleks ka hästi läinud, kuid enne Paidet oli puude langetamine ja politsei liikluskorraldus.



See ajas tagumise pingirea ülesse ja kohe kõik pärima, et miks ma Haapsalu kaudu ei juhatanud.
Jah. Tunnistan tõesti, et minu juhatus oli 18km pikem, kui oleks olnud Imavere juurest alla minek, kuid otsustasime seikluse jätta päevasele rajale. Ja hommikune minek Paide-Türi kaudu oli minek kindla peale. Aga kohale jõudsime täpselt õigeks ajaks.
Ettevalmistused sujusid rahulikult ja kümne ajal hakkasime tegutsema. Suutsin Kaidoga enne starti kokkuleppe saavutada, et ta võtab mu kaasa. Tampisin minagi ''jalgpalli''( plastikust kerge pallike 11 meetri pealt-kogu tegevus täis koba) aga sisse sain ja läksime. Sõidust kirjutas Kaido lähemalt eelpool antud lingil.
Mõningad märkmed veel.
Kui ratas on normaalne, ei ole raske teistega sammu pidada.
Tossud, mida Andreas aitas valida on jooksmiseks head, hoolitseda tuleb ainult selle eest, et tuul tossust läbi ei käiks( on olnud juttu termosokkidest-kust saab, veel ei tea). Kui põlvist saati vees sumpad, siis jalad saavad märjaks niikuinii. Ja seda, et saavad, vaatasime Marttiga juba hommikul sõites. Sest metsaalused ja põllud olid kõik vett täis.
Väsimus tekkis peale 2,5 tundi.
kõrgeim pulss 184. Kusjuures piiri tunnet veel ei saavutanud.
Rattale tuleb porilauad külge panna.( Naine oli pahane mullakihi eemaldamisel dressidelt).
Joogiks ei tohi võtta energiajooki a'la Battery, RedBull j.n.e. Ei ole mõeldud võistluste ajaks.

Vaatame, mida toob Novembri teine pool.

II Rain Eensaar "Full Speed No Mistakes"

31.10 ilmus postkasti teade: II Rain Eensaar "Full Speed No Mistakes" Trofee juhend .

Asi hakkas huvitama. Tartu linn on ikkagi minu piirkond- linna tunnen samahästi, kui une pealt.

Aga juhendis kirjas, et võistkond ja kaks liiget. Esimene mõte Kaido välja ajada. Ei õnnestunud, Kaidol kino ühiskülastus. Uurisin siis Marttit. Aga Martti juba võistlusel kirjas. Mõtlesin siis mõne hetke ja helistasin Andreasele. Andreas võttis tunni mõtlemisaega ja teatas, et on nõus mind läbi linna vedama.

1.11. Päeval käisin trennis ja kella 15.45 läksin Ujula Spordihoone juurde. Ja esimene isik keda nägin, oli Martti. Tema oli koos Taivere ''vennaga'' juba soojendust tegemas. Sidusin just tossudel paelu kinni, kui tulid ka Andreas, Kadri ja Helle. Selgus, et Kadri ja Helle panid Naiskonna välja. No selge, miks naisedki peaks kodus igavlema, kui linna peal seiklus käib? Minu paelasidumise peale arvati, et äkki peab jalatsid vahepeal jalast ära võtma! Harutasin siis ruttu oma umbsõlmed lahti ja tegin tavalised, kiirelt avanevad lehvid. Mine hullu tea.

Kell 16.00 oli seltskond koos ja liiguti stardipaika Kroonuaia silla keskele. Korraldaja poolt veel seletussõnad ja väiksed plaanimuutused a'5 min. lisaks raja planeerimiseks ja kaardi joonistamiseks. Ja lahti ta läkski!

Pidasime natuke plaani joonistasime kiirelt kaardile ühendusjooned ja panime ajama. Esimese hooga suunduseme kanuu poole, kuid kuna seal oli juba järjekord, siis keerasime Liiva tänavat ülesse. Esimene punkt Liiva 32 trepil. Andreasel väike sörk, vaatas vahepeal jalgpalli staadionil, kirjutas punkti tähe... . Mina uhan, et keel vestil. Liivalt Staadioni tänavale. Tänava lõpus järgmine punkt. Sealt Puiesteele Ujula risti juures surnuaia aia siseküljelt järgmine täht. Muru, Aru, Nurme , Nõmme ja Kalmistu 14a taga valgustusmastilt järgmine täht. Siis aga lisaülessanne.

Arutelu algas juba Aru tänavat pidi joostes. Andreas luges lisapunkti juhendit - liigu lääne poole.

Mina küsisin, kas kompass sai kaasa? Andreas vastu, et pole mingit kompassi vaja, et lääs on selles( viide arusaamatus suunas looduses) suunas. Mina vastu, et lääs on seal, kuhu päike loojub( ja päike just oligi loojumas). Hea küll. Punktis hakkame liikuma lääne poole ja aed ees, ei saa mitte läbi . Peale kolmandat katset vaatas Andreas uuesti kaarti ja siis sealt tuli.... Vale lisaülessanne. Õige on liigu põhja... Ja siis me liikusime: põhja, vasakule, paremale, vasakule, vasakule, paremale, paremale j.n.e Ja lõpuks olime Niidu Aru ristil, mida aga polnud oli punkt.

Uuesti legendi kallale ja seekord juba kaardil mitte joostes ja võtsime ette Kruusamäe Niidu risti.

Ka seal ei olnud punkti. Samas oli seal kahe konkureerivat võitstkonna esindajat. Siis võtsime kaarti rahulikult ette, mängisime tee uuesti läbi ja suundusime Aasa tänava pöördele Raadi surnuaia juurde. Punkt oligi seal. Seega olime jooksnud vajaliku 810 meetri asemel 1833 m. No jah, kui pea ei jaga, jagavad jalad...

Peale seiklust lisapunktiga võtsime asja juba rahulikumalt ja läbisime punktid Narva mnt taga karjääris, Mäe tänaval, Tallinn klubi juures ja suundusime Lossi tänavale üle kaarsilla. Ingli sillale lähenedes tuli arutelule, milline on silla kagu nurk? Aga see mure lahenes enne silda, sest tähis oli näha juba sillale lähenedes. Järgmine täht Kassitoome tagant ja siis Taara pst. Jannseni ristile. Postil teibitud tähis, ning lisaülessanne. Seekord lihtsamalt. Vikerkaare 24 -26 tähestiku juurest(abc) tuli ka järgmine täht välja. Marja treppidest alla, Kõrvitsa täht, Marja Oa täht ja kanuu juurde.

Andreas arvas, et me ei jõua kontrollaega, kuid Paadimees rõhutas, et kõik on kanuu ära teinud.

Hea küll. Teeme kanuu ka ära. Samal ajal olid Kadri ja Helle veel kanuuga teisel pool Emajõge. Saime kanuu, võideldes vooluga rammisime kaldapiiret ja toimetasime pudeli teisele kaldale. Ruttu tagasi ja jooksuga finississe. Andreas imestas veel, et mul niipalju jõudu alles oli, et finissispurti teha. Aga oli juba hilja. Tuli vastu võtta trahviminutid ja loovutada mingi osa punktidest. Lõpptulemus ei olegi mulle veel päris selge. Protokoll pidi tulema hiljem.

Aga selge on see, et tähtedest tuli lause: MINA OLEN KÕIGE PAREM( vist) ja läbisime me 11,4 km. Ja Andreas pidi õhtul klaarima hakkama, kes siis ikkagi kõige parem on.

Jooksud, mis võiks tulevikus huvi pakkuda.

Paar viidet jooksudele, mida võiks kaaluda.
http://www.trimm.ee/index.php?date=1226095200&event=935
Toimub Valgas.
On ka 36. Kadrijooks Pärnus 1.11.08 aga ainult 3000 m.

Silt KoKu jooksult.

Silma jäi ka üks silt Mooste koolimajja sisenemisel.

Lähemal uurimisel ilmnesid ka mõningad nooled, kuid hämaras koridoris näha neid ei olnud.

Nädalavahetuse jooksud.

Laupäeval sai osa võetud KoKu jooksust Moostes. Muidu läks kõik hästi, kuid ei ole veel valmis 100% ajast jooksma http://kobras.polvamaa.ee/KOKU2008/results.htm . Kukkumine ja mahajäämine toimus kolmanda kaardi sooületuse käigus. Mõningaid pisivigu oleks võinud ka lõpupoole vältida. Aga aitäh Kaidole, kes metsast välja vedas.
Jooksu lõpuosas hakkasid jalad krampi kiskuma, üle puude ronides, üle kraavi hüpates. Ja huvitaval kombel, mitte ainult sääred, vaid ka tallaalused. Kui peale jooksu sokke vahetasin, siis jalgasaamine osutus üsnagi keerukaks. Iga soki sentimeetri peale pidi jala kaks korda välja sirutama.
Pühapäeval oli ärevus hinges. Olen püüdnud igal aastal osa võtta Jänese Matkaraja jooksust. Aga laupäevane KoKu jooks veel keres. Läksin siis väriseva jalaga starti ja hakkasin rahulikult jooksma. Ja ei olnudki kõige hullem. Tempo sobis ja kustumist ei tekkinud. Mis häiris mind ennastki, oli see, et jooksmine toimis tsüklilisena: Kiirendus- rahulik- Kiirendus-rahulik. Aga lõppkokkuvõttes kolmas koht ''Veterani'' kohta pole paha. Ega need Sõudjadpoisid ka kehvast puust ole.
Ühesõnaga : kordaläinud nädalavahetus.

Esmatutvus blogiga.

Sõbrad kõik on internetis, mina üksi kodus veel.

21.10.08 võtsin vastu otsuse panna ka oma tegemistest mõned märkmed internetiavarustesse. Loodan, et keegi avastab kunagi selle fossiilnähtuse* ja teavitab sellest arhiivitöötajaid( või ka Raja tn. töötajaid). Või annab mulle tagasisidet.

*Fossiilnähtus - isik teiselpool helendavat ekraani .