Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et sõpruskond Seiklusporr istus talvisel ajal Kaido juures saunas ja arutas kevadisi plaane. Ja selgus tõsiasi, et nii enam edasi minna ei saa.
Kaido oli otsustanud pühenduda suurematele üritustele ja dreami toetada ainult vajadusel. Nii saidki komplekteeritud kaks võistkonda: Seiklusporr - Mihklist, Marttist ja Kristjanist. Siin ka foto nendest enne starti
Ja Medisoft&Seilusporr - Aigarist, Rainist ja Minust.
Nii olidki 26.04.09 nimetatud võistkonnad Ardus võistluskeskuses. Kuna Mihkel tuli Tallinna poolt, siis võttis ta, oma masinaga, meile sappa vahetult enne võitluskeskust. Kui parkimisjuhendajad olid meid paika juhendanud, jooksis meile ligi ükks neiu, kes teatas, et ei saanudki meie kõrvale parkida. Minu küsimuse peale, kas ma tunnen teda, hakkasid kõik naerma, sest selgus, et tegemist oli Mihkli tuttavatega. Ja nagu selgus, siis väga hakkajate tuttavatega, kes kaardialuseid lillepottidest meisterdavad
Tublid.
Edasi valmistusime stardiks. Tavaprotseduur: kaardialused, ketiõlid, tossupaelad, pulsivööd, joogipõied, odomeetrid, energiageelid, kompass, SI pulk..... ja starti. Kõigest, mis toimus stardis, rajal, lisaülesannetel on kirjutanud juba paljud. Lisaksin lihtsalt, et kõige raskem on leida esimene punkt. Orienteeruma peavad kõik tiimi liikmed. Kraavi ületusel tuleb arvestada rinnuni sissevajumisega. Punktist punkti minemine ei ole alati kõige otstarbekam. Kahe metalli eraldamine sujub alati rahulikult võttes kiiremini. Kui ei tea, mida teha, järgne teistele tiimidele.Kui maastik meenutab Otepääd, käitu ka vastavalt. Rahulik planeering säästab aega ja energiat. Grupi sõidukiirus sõltub tuulessõidust. Trapetshüpe pärineb tsirkusest. Kanuu on kergsõiduk ja vajab A kategooria juhiluba. Wilhelm Telli minust ei saa ( I am Wilhelm Tell, I am Robin Hood, I am sorry). Lõppkokkuvõttes jõudsime lõppu. Aigar, Rain ja mina.
