Novembrikuu esimene pool.

Novembrikuu esimesest poolest on kaks olulist sündmust.


Esiteks kasutasin ära Hansapanga Tervisejooksu loosiauhinna ja osalesin Tallinas koolitusel- Mõjuv esinemine. Kolm päeva oma igapäevasest rutiinist välja oli päris kosutav.




Ja teiseks korraldas Kristjan Trossman Taikses selle hooaja esimese Seiklusporri&Medisofti ühistreeningu. Täpsem kokkuvõte ja tulemused on avaldatud Kaido poolt medisoftat.blogspot.com

Enda muljed siis aga järgmised:

Hommikune minek oli juba muudatustega. Oodatud Kristjani auto asemel sõitis tööjuures väravast sisse Martti VW bussiga. Ega midagi, ongi rohkem ruumi. Ratas bussi ja lennuga Aigarile järele. Ja oligi hetk hiljém väljasõiduks kõik valmis. Muidugi vajus tagumine bussirida koheselt ka magama( fotod minu käest eraldi hinnaga saadaval). Ja kuna ma täpselt ei mäletanud, mismoodi käis Taiksele lähenemine Viljandi maanteelt, siis juhtisin Martti Paide-Türi kaudu. Kõik oleks ka hästi läinud, kuid enne Paidet oli puude langetamine ja politsei liikluskorraldus.



See ajas tagumise pingirea ülesse ja kohe kõik pärima, et miks ma Haapsalu kaudu ei juhatanud.
Jah. Tunnistan tõesti, et minu juhatus oli 18km pikem, kui oleks olnud Imavere juurest alla minek, kuid otsustasime seikluse jätta päevasele rajale. Ja hommikune minek Paide-Türi kaudu oli minek kindla peale. Aga kohale jõudsime täpselt õigeks ajaks.
Ettevalmistused sujusid rahulikult ja kümne ajal hakkasime tegutsema. Suutsin Kaidoga enne starti kokkuleppe saavutada, et ta võtab mu kaasa. Tampisin minagi ''jalgpalli''( plastikust kerge pallike 11 meetri pealt-kogu tegevus täis koba) aga sisse sain ja läksime. Sõidust kirjutas Kaido lähemalt eelpool antud lingil.
Mõningad märkmed veel.
Kui ratas on normaalne, ei ole raske teistega sammu pidada.
Tossud, mida Andreas aitas valida on jooksmiseks head, hoolitseda tuleb ainult selle eest, et tuul tossust läbi ei käiks( on olnud juttu termosokkidest-kust saab, veel ei tea). Kui põlvist saati vees sumpad, siis jalad saavad märjaks niikuinii. Ja seda, et saavad, vaatasime Marttiga juba hommikul sõites. Sest metsaalused ja põllud olid kõik vett täis.
Väsimus tekkis peale 2,5 tundi.
kõrgeim pulss 184. Kusjuures piiri tunnet veel ei saavutanud.
Rattale tuleb porilauad külge panna.( Naine oli pahane mullakihi eemaldamisel dressidelt).
Joogiks ei tohi võtta energiajooki a'la Battery, RedBull j.n.e. Ei ole mõeldud võistluste ajaks.

Vaatame, mida toob Novembri teine pool.

II Rain Eensaar "Full Speed No Mistakes"

31.10 ilmus postkasti teade: II Rain Eensaar "Full Speed No Mistakes" Trofee juhend .

Asi hakkas huvitama. Tartu linn on ikkagi minu piirkond- linna tunnen samahästi, kui une pealt.

Aga juhendis kirjas, et võistkond ja kaks liiget. Esimene mõte Kaido välja ajada. Ei õnnestunud, Kaidol kino ühiskülastus. Uurisin siis Marttit. Aga Martti juba võistlusel kirjas. Mõtlesin siis mõne hetke ja helistasin Andreasele. Andreas võttis tunni mõtlemisaega ja teatas, et on nõus mind läbi linna vedama.

1.11. Päeval käisin trennis ja kella 15.45 läksin Ujula Spordihoone juurde. Ja esimene isik keda nägin, oli Martti. Tema oli koos Taivere ''vennaga'' juba soojendust tegemas. Sidusin just tossudel paelu kinni, kui tulid ka Andreas, Kadri ja Helle. Selgus, et Kadri ja Helle panid Naiskonna välja. No selge, miks naisedki peaks kodus igavlema, kui linna peal seiklus käib? Minu paelasidumise peale arvati, et äkki peab jalatsid vahepeal jalast ära võtma! Harutasin siis ruttu oma umbsõlmed lahti ja tegin tavalised, kiirelt avanevad lehvid. Mine hullu tea.

Kell 16.00 oli seltskond koos ja liiguti stardipaika Kroonuaia silla keskele. Korraldaja poolt veel seletussõnad ja väiksed plaanimuutused a'5 min. lisaks raja planeerimiseks ja kaardi joonistamiseks. Ja lahti ta läkski!

Pidasime natuke plaani joonistasime kiirelt kaardile ühendusjooned ja panime ajama. Esimese hooga suunduseme kanuu poole, kuid kuna seal oli juba järjekord, siis keerasime Liiva tänavat ülesse. Esimene punkt Liiva 32 trepil. Andreasel väike sörk, vaatas vahepeal jalgpalli staadionil, kirjutas punkti tähe... . Mina uhan, et keel vestil. Liivalt Staadioni tänavale. Tänava lõpus järgmine punkt. Sealt Puiesteele Ujula risti juures surnuaia aia siseküljelt järgmine täht. Muru, Aru, Nurme , Nõmme ja Kalmistu 14a taga valgustusmastilt järgmine täht. Siis aga lisaülessanne.

Arutelu algas juba Aru tänavat pidi joostes. Andreas luges lisapunkti juhendit - liigu lääne poole.

Mina küsisin, kas kompass sai kaasa? Andreas vastu, et pole mingit kompassi vaja, et lääs on selles( viide arusaamatus suunas looduses) suunas. Mina vastu, et lääs on seal, kuhu päike loojub( ja päike just oligi loojumas). Hea küll. Punktis hakkame liikuma lääne poole ja aed ees, ei saa mitte läbi . Peale kolmandat katset vaatas Andreas uuesti kaarti ja siis sealt tuli.... Vale lisaülessanne. Õige on liigu põhja... Ja siis me liikusime: põhja, vasakule, paremale, vasakule, vasakule, paremale, paremale j.n.e Ja lõpuks olime Niidu Aru ristil, mida aga polnud oli punkt.

Uuesti legendi kallale ja seekord juba kaardil mitte joostes ja võtsime ette Kruusamäe Niidu risti.

Ka seal ei olnud punkti. Samas oli seal kahe konkureerivat võitstkonna esindajat. Siis võtsime kaarti rahulikult ette, mängisime tee uuesti läbi ja suundusime Aasa tänava pöördele Raadi surnuaia juurde. Punkt oligi seal. Seega olime jooksnud vajaliku 810 meetri asemel 1833 m. No jah, kui pea ei jaga, jagavad jalad...

Peale seiklust lisapunktiga võtsime asja juba rahulikumalt ja läbisime punktid Narva mnt taga karjääris, Mäe tänaval, Tallinn klubi juures ja suundusime Lossi tänavale üle kaarsilla. Ingli sillale lähenedes tuli arutelule, milline on silla kagu nurk? Aga see mure lahenes enne silda, sest tähis oli näha juba sillale lähenedes. Järgmine täht Kassitoome tagant ja siis Taara pst. Jannseni ristile. Postil teibitud tähis, ning lisaülessanne. Seekord lihtsamalt. Vikerkaare 24 -26 tähestiku juurest(abc) tuli ka järgmine täht välja. Marja treppidest alla, Kõrvitsa täht, Marja Oa täht ja kanuu juurde.

Andreas arvas, et me ei jõua kontrollaega, kuid Paadimees rõhutas, et kõik on kanuu ära teinud.

Hea küll. Teeme kanuu ka ära. Samal ajal olid Kadri ja Helle veel kanuuga teisel pool Emajõge. Saime kanuu, võideldes vooluga rammisime kaldapiiret ja toimetasime pudeli teisele kaldale. Ruttu tagasi ja jooksuga finississe. Andreas imestas veel, et mul niipalju jõudu alles oli, et finissispurti teha. Aga oli juba hilja. Tuli vastu võtta trahviminutid ja loovutada mingi osa punktidest. Lõpptulemus ei olegi mulle veel päris selge. Protokoll pidi tulema hiljem.

Aga selge on see, et tähtedest tuli lause: MINA OLEN KÕIGE PAREM( vist) ja läbisime me 11,4 km. Ja Andreas pidi õhtul klaarima hakkama, kes siis ikkagi kõige parem on.