Kaardialuste paigaldus, lampide sättimine, geelide pakkimine. Sagimise käigus tunnistas Kaido, et oli seekord ise Martti makaronivormi pintslisse pannud. Tuleb talle andeks anda, ta pole ju ammu ühisüritustel osalenud ja ei ''mäletanud'', et mina olen tavaliselt kõige näljasem. Hea küll, vahetasin siis piruka - jupi vorsti vastu ja põrutasime starti. Stardis kõik tuttavad koos.Vasakul Micromootorid hr. Jõestega, paremal Priit Poopuu omas pundis. Muidugi paistis stardis olevat ka kohe esimene lisaülessanne, puhuda täis stardikaar, kuid mõni minut enne starti leidsid korraldajad sellele teise lahenduse ja 21.59 anti luba kaarti vaadata. Ja mis sa seal hämaras enam ikka vaatad. Esimesed ju juba läksid ja tagatuled kõik paistavad. Ja tulipi kolmanda punkti juures sai Aigar aru, et teine ja 6-7 on samad pildid keerasime otsa ringi ja jätsime pool lisaringist sõitmata. Edasi esimese punktini oli kahtlemiste, sobitamiste ja kinnituse otsimise teekond. Arusaamatuks jäi see, miks osad tulid vahepeal suures grupis vasakult, kuid meie liikusime esimese punktini ja siis võtsime aja maha. Olime seal üsna kaua ja raalisime kolmandast tagurpidi teed teise punkti vasukoha välja. Ja siis ainult sõitsime. Pimedas hoidsin Rainist tahapoole, sest Raini otsmikulamp ei olnud ülessannete kõrgusel ja pimedas metsavahel sõiduks jäi sellest väheks. Rainilt jäi pärast küsimata, kas minust seal tagapool ka reaalset kasu oli, kuid ratta lõpetasime endakohta suurepärase 28-nda tulemusega. Vahetusalasse minnes möödusime ka korduvalt seiklusporri tüdrukutest.. Edasi jalgsi. 37, 36, 35. Sihil 36-ndasse minnes tulid vastu ka seiklusporri poisid, kes jalgsiosa juba lõpetasid. Kolmekümne viiendas saime kokku Maku, Elo ja Leivoga, kes olid terve rattaralli läbi sõitnud ja siis panin mina kaardi tasku ja võtsin Makule konksu. Ma ei oleks seda muidu teinud, kuid Maku orienteerub minust paremini ja aastad seiklusspordis on õpetanud teda sellekohapealt usaldama. 34-ndas otsisime kõik ühte B-rajakat, kes meile teel 38-ndasse isegi sappa võttis, kuid meie saatsime ta ikka alla 34-nda juurde tagasi. Muidugi see tulede meri, mis 34-nda juures ringi müttas oli vapustav. Jalgsiosa lõpetasime endakohta veel suurepärasema 21-se tulemusega. ja üldarvestuses olime juba 23-ndad.
Kanuu. Täiskuu, tuled järvel, punased vilkuvad tuled vahetusalas, soe vesi - vaata ja imesta. Mõned eksimused, kuid muidu läks kõik hästi. Lõpetasime 41 ajaga ja üldarvestuses langesime Tagasi 28-ndale kohale.
Järgnenud eraldi rattas 41. etapiaeg ja üldarvestus 26-s. Laevade pommitamine natuke küll aeglaselt, kuid õieti ja jätkasime 26.ndal kohal. Koridororienteerumine - Läks isegi päris hästi, kuni peale 25.ndat punkti hoidsin liigapalju vasakule ja sattusin keskele valgesse alasse. Eksimus 12 minutit, kuid maastik peaaegu ju sobis kaartiga.... 62. etapiaeg ja 28 üldaevestuses.
Edasi ratas. Ja nüüd huvitab mind, kuskaudu liikusid Micromootorid? Nad on saanud 29-ndasse punkti minnes 6.-nda etapiaja. Aga meil läks hetkel veel hästi. 29-ndast kihutasin hooga mööda ja tahtsin pidurdanud Aigarile korralikult sisse sõita. Aga ei sõitnud. Ja nüüd tuli ristmikul valik, kus oleks pidanud valima alumise tee, nagu valis Minn, kuid meie võtsime ülemise juba korra läbitud tee, aga see osutus aeglasemaks. Ja nagu sellest veel vähe oleks, valisime ka võtmiseks vale punkti. Punkti, mille Rain oli juba eraldi rattas võtnud 15B. Kui siis hooga vahetusala poole tuiskasime, tõmbasin pidureid ja küsisin Aigarilt, kas me tegime ikka õieti. Aigar arvas, et ei teinud ja võtsime uuesti punkti ja seekord õige.Priit jättis selle punkti millegipärast võtmata. Kuid vaatamata viperustele olime tõusnud 27.ndale kohale.
Kanuu. Kui meie järvele jõudsime, hakkas udu juba hajuma ja tuli lihtsalt sõuda. Aga sõudmine ei taha meil võistkonnana kuidagi sujuda. Ikka kipub kanuu sikk-sakke tegema. Ma pean küll kanuud juhtima, kuid aru ma ei saa, miks kanuu ükskord ilma minu abita pöörab vasakule, kui poisid tõmbavad paaris ühelt poolt ja teine kord paremale, kui poisid tõmbavad paaris samalt poolt. Minu jaoks on see väike anomaalia, kuid äkki oskab mõni spetsialist seda seletada. Sest iga tõmbega ei taha ma ka kanuud pidurdada, et ta otse liiguks. Kiirus langeb ju koheselt. Vaatamata sellele oli parim etapiaeg 12. kui võtsime 36.ndat punkti. Kogu kanuuetapp 57-ndad ja üldises järjestuses veel 30-s koht.
Edasi tuli ratas võistluskeskusesse, kus sai väga valesid otsuseid vastu võetud. Minu vabandused Raini ees. Nimelt ei läinud me vasakult mööda kaarti, vaid paremalt mööda ''paremat'' teed. Kuid ring, mis tuli läbida oli liiga suur. Kokkuvõtteks 76-s etapiaeg ja langesime 41-seks. 
Tegime veel tõukeratast ja tiputasime Lüllemäe ümbruses. Lüllemäe vaatetornis oli ka ronimis- köieülessanne. Kus Vahuri Inglid kippusid meid narrima, kui ma ühelt kohalikult kartulikrõpse nurusin. Samas ega Epochka ise ka parem välja ei näinud. Kui me finiššise joostes neist möödusime oli tal juba palju lõbusam nägu.
Lõpp. Hea on see, et me olime lõpus veel võimelised jooksma, kuid Micromootoreid me siiski enam kätte ei saanud. Etapi ajal oli üllatav see, et pidevalt nägime erinevaid numbreid, mida teistel etappidel peale starti enam ei näe. Samuti see, et rajal ei kohanud meie tavalist reisiseltskonda - Manny, Sid ja Diego, Suusahulle naisi. Seega rada pidi olema hea, et kõik kaardid segi lõi.
P.S. Internetiavarustest leitud foto endast tekitab ka hilisemal vaatamisel imestust.
